Eesti ettevõttel Crystalspace valmisid stereokaamerate lennumudelid NASA juhitud programmi Artemis jaoks. Kaamerad saadeti NASA koostööpartnerile Maxar Technologies ning need integreeritakse nüüd robotkäe külge, mis hakkab paari aasta pärast Kuu peal pinnaseproove võtma.

Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul on Eesti esimene Kuu-projekt jõudnud edukalt lõpule. “Nüüd jääme ootama hetke, mil Eestis valminud kaamerad NASA missiooniga päriselt Kuule lendavad, meie töö on tehtud,” on Viru rahul. Viru lisas, et jooksvalt pakuvad eestlased siiski tuge kaamerate opereerimiseks ja tarkvara uuendamiseks.

“Ma loodan, et see projekt sillutab Eestis teed ka teistele kosmoseprojektidele riistvara vallas. Suutsime koos partneritega ülipingelisest graafikust hoolimata valmistada toimiva kaameralahenduse, mis läheb esimese Eesti tehnoloogiana Kuule. Selles projektis osalemine on meile suur au ja tõestus, et Eesti tööstus suudab toota tipptasemel kosmosetehnoloogiat,” kinnitas Viru.

Viru sõnul on huvi Crystalspace’i kaamerate vastu pärast edukat Kuu kaamerate projekti kasvanud. “Oleme maailmas üks vähestest, kes suudab toota väga töökindlaid väikeseid kaamerasüsteeme. Selliseid kaameraid on vaja igal kosmosemissioonil, seega loodame, et saame tulevikus enda kaameraid veel Kuule või isegi Marsile saata,” oli Viru lootusrikas.

Ka Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori dr Mihkel Pajusalu sõnul suudaks Eesti ettevõtted ja teadusasutused kosmosevaldkonnas ühiselt veel palju korda saata. “Eestil on kosmoseriigina ette näidata juba mitmeid edulugusid. NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri projektides osalemise mõju on Eestile hindamatu väärtusega, seda nii innovatsiooni kiirendajana kui ka riigi maine jaoks.”

Crystalspace’i arenduspartneri Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets tunnustas kogu meeskonda ja kõiki koostööpartnereid. “Meil olid projekti kaasatud iga valdkonna Eesti parimad tegijad, alates arendusest ja disainist kuni tootmise ning katsetusteni, paljudel oli ka varasem kogemus kosmosetööstusega. See oligi üks projekti edu eelduseid, et kõik teadsid täpselt, mida teha, ning suutsid ajagraafikus püsida,” kiitis Murumets.

Kaamera mehaanika disainiti Inseros ja toodeti Radiuses, Krakulis tehti elektroonikadisain ja osa tarkvarast koostöös Tauriaga, elektroonikakomponendid toodeti Incapis. Süsteemiintegratsioon tehti Krakulis ning katsed Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris.

Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies, et valmistada stereokaamerad NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks. Missioon, mis rajab teed sellele, et inimesed jõuaksid 2024. aastal taas Kuule ning 2028. aastal esimest korda Marsile.

TAUSTAINFO

Crystalspace on Tartu Ülikooli hargettevõte, mille asutasid 2013. aastal tudengisatelliidi ESTCube-1 meeskonna insenerid Jaan Viru ja Pätris Halapuu. Crystalspace toodab peamiselt kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme nii kosmosesse kui vaakumkambritesse, mida kasutatakse maapealsetes keerulistes töökeskkondades. Crystalspace’i kliendid on nii Euroopa kui USA ettevõtted ja asutused, kaitsetööstusest kosmoseagentuurideni. Crystalspace valiti aastal 2017. aastal Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorisse. https://crystalspace.eu/

Krakul on Eesti juhtiv IoT ja autonoomsete süsteemide arendaja, mis kasvas välja ESTCube-1 projektist. Krakul on pikaajaliste ja mitmekülgsete kogemustega disainipartner ja pakub toodete täislahendusi – ideest prototüübini, prototüübist tootmiseni. Meeskond on viinud lõpule enam kui 100 rahvusvahelist projekti Baltikumis, USA-s, Rootsis, Mehhikos, Vietnamis, Hispaanias ja paljudes teistes riikides. Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets valiti 2020. aastal parimaks nooreks ettevõtjaks. https://krakul.eu/

Tartu Ülikooli Tartu observatoorium rajati aastal 1808 ja tegutseb alates 2018. aastast Tartu Ülikooli instituudina. Observatoorium tegeleb teadusuuringutega, teadus-arendustööga, pakub seotud teenuseid ning populariseerib kosmosega seotud teemasid Eestis. Projektis osaleb Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakond ja selle alla kuuluv kosmose avastamise grupp (https://tospexgroup.space). Tartu observatoorium on osalenud ja osaleb paljudes kosmosemissioonides nii instrumentatsiooni arendamise kui ka muude tegevustega, muu hulgas Euroopa Kosmoseagentuuri missioonides Komeedipüüdur ja Ariel ning ESTCube´i programmis. Tartu observatooriumis on ka Eesti parim taristu kosmoseinstrumentide arendamiseks ja katsetamiseks.

Crystalspace’i kaamerad on osa Maxar Technologies’i Sample Acquisition, Morphology Filtering and Probing of Lunar Regolith (SAMPLR) eksperimendist, millega võetakse Kuu pinnase proove ning uuritakse nende omadusi. Maxar Technologies SAMPRLi eksperiment on üks 12 tehnoloogiast, mille NASA valis programmi Artemis koosseisus Kuule saadetavate erafirmade poolt ehitatavate maandurite ja kulgurite lastideks. Programmi Artemis eesmärk on saata inimesed, sh esimene naine, aastaks 2024 Kuule ning luua aastaks 2028 Kuul püsiv inimasustus, mis omakorda on hüppelauaks inimese saatmiseks Marsile ja kaugemale.

Maxar on USA kosmosetööstusettevõte, mis pakub teenuseid nii valitsustele kui äriklientidele, et aidata jälgida, mõista ja navigeerida muutuvat planeeti, pakkuda lairibasidet ning uurida ja edendada kosmose kasutamist. www.maxar.com

 

Kontakt:
press@krakul.eu