Arti Zirk sai programmeerimispisiku juba põhikooli arvutitunnist, kus oli võimalik oma esimene pisike koodijupp valmis kirjutada. See pisik viis teda ülikooli õppima IT-süsteemide arendust. Praegu töötab ta asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arendusettevõttes Krakul, kus on aidanud muuhulgas luua stereokaamera, mis läheb peagi NASA Artemise programmi raames Kuule.
Millised on Sinu tööülesanded?
Kokkuvõtlikult võib öelda, et selleks on lahenduste otsimine ja probleemide lahendamine – kas kliendilt tuleb ülesanne või tekivad enda töö käigus ülesanded, mis vajavad kiiret lahendust. See tähendab, et aegajalt tuleb ette ka ebaõnnestumisi, kuid ka need on vajalikud, et õppida ja lõpuks midagi lahedat kokku panna.
Millised on olnud Su kõige huvitavamad projektid?
Krakulis olles on üheks hästi põnevaks projektiks olnud kindlasti kuukaamerate projekt. Meil oli vaja luua kaamera, mis on võimalik saata kuule ja panna käsu peale pilte tegema. Kaamera sai valmis tehtud, testitud ja hästi palju demo pilte tehtud, et pildid ka ilusad välja näeksid.
Protsessi kiirendas oluliselt see, et tänu CrystalSpace’i ESTCube-1 maaorbiidil käinud satelliidile oli meil koodibaas olemas. Mina kui uus inimene projektis pidin õppima ja suhtlema inimestega, et aru saada, kuidas asjad käivad, kuidas kõik jupid kokku sobituvad ja töötavad.
Kui kuukaamerate projekt võttis suurema osa tööajast, siis praegu tegelen ka näiteks sellise asjaga nagu rullmassaažitool, mille puhul kuvatakse kasutajale ekraanile info, mis asendis ta peab massaaži ajal toolil olema, palju keha sel ajal kaloreid kulutab jne. Minu roll oli aidata käima saada just seadme visuaalne pool. Sellised projektid tähendavad palju meeskonnatööd. Protsess, kuidas teha uusi elektroonikaseadmeid, on üpris sarnane sellele, kuidas tehakse vingeid legoehitisi.
Milline näeb välja Sinu tööpäev?
Üldiselt on kõik päevad väga erinevad, kuid on ka teatud igapäevased rutiinid. Hommikul jõuan kontorisse ja võtan kohvikruusi lauale. Esimesena tuleb üle vaadata meie ettevõttesisese Slacki meemikanal ja võtta ette tänased tööülesanded. Alati on laual midagi uut ja põnevat, mis vajab tegemist – üksluisust ja igavust siin ei tunne.
Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Kui asi hakkab tööle! Omamoodi kunstiinimese pilk, mis pakub väga palju rahuldust, on ka see, kui näed, et kokkupandud komponendid näevad ilusad välja.
Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Suurimaks väljakutseks on ehk detailide meelespidamine, kuna uusi asju on väga palju. Samuti tuleb kõik töö korralikult dokumenteerida, mis võib tunduda küll ühelt poolt tüütuna, kuid on hädavajalik – nt kui vana projektiga on vaja aasta pärast edasi tegeleda.
Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Kindlasti vajab töö järjepidevust – kui tekivad takistused, ja neid kindlasti mingil hetkel ka tekib, siis on vaja neid meeskonnaga arutada ja välja nuputada teisi lahendusi või vaadata probleemile otsa teise nurga alt ja mitte alla anda, sest alati leiab mingi lahenduse. Tuleb proovida ja katsetada erinevaid viise!
Kaua oled sel erialal töötanud?
Olen töötanud erialal kutsekooli algusest saati ehk kümme aastat. Sellesse perioodi on jäänud töötamine ka robootika valdkonnas. Olen näiteks osalenud Robotexil ja enamus ajast tarkvara kirjutanud.
Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Läksin just seda õppima, kuna eriala on väikesest saati meeldinud. Põhikooli arvutitunni õpetaja oli väga äge ja andis meile võimaluse valida, kas õpid Wordi ja Excelit või kirjutad väikest programmijuppi. Mina ja veel viis-kuus õpilast valisime just viimase ja sealt see pisik alguse sai. Läksin Väike-Maarja õppekeskusesse õppima vana nimega eriala „Arvutid ja arvutivõrgud“. Seejärel omandasin rakenduskõrghariduse Taltechis alal „IT-süsteemide arendus“, mis keskendus rohkem veebilehtede tegemisele, kuid seal oli ka riistvara õpe, mis meeldis mulle rohkem.
Õppimise juures on lisaks koolitarkusele olulised ka inimesed, kellega seal kohtud. See avardab väga palju silmaringi, kui näed, mis teised teevad, ja leiad sama mõtteviisiga inimesed. Olen osalenud mitmetel häckatonidel ja jõudnud ka paar korda Robotexi poodiumile. Taltechis käimisel on just see peale tunde sõpradega kokkusaamine ja lahedate asjade koostegemine andnud väga palju juurde. Soovitan näiteks osa võtta K-space tegevustes, kus sul on võimalik kasutada riistvara, et viia oma hobiprojektid ellu.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Elektroonikas saad midagi füüsiliselt kokku panna – sellel on sarnane võlu eelnevalt väljatoodud legoehitiste kokkupanemisega. Läbi uute lahedate lahenduste loomise saad teiste inimeste elu lihtsamaks ja rõõmsamaks muuta.
Kindlasti on IT-süsteemide erialal ka väga laiad karjäärivõimalused. Võimalus on kas teha veebilehti või kirjutada koodi, mis suhtleb erinevate masinate ja seadmetega või kirjutada koodi seadme enda jaoks. Kõik need valikud vajavad veidi erinevat lähenemist ja usun, et igaüks leiab midagi, mis selles laias spektris meeldib.
Artikkel ilmus esmakordselt elektroonik.ee kodulehel: https://elektroonik.estonianelectronics.eu/tarkvara-arendaja/
Kontakt:
press@krakul.eu
